ELKOST International Literary Agency

  • Increase font size
  • Default font size
  • Decrease font size

Nõnda kõneles Sokolov ehk tõlge riginaali keelest (on School for Fools) - Postimees, Estonia, 09/04/2005 (in Estonian)

E-mail Print PDF
http://www.postimees.ee/090405/esileht/kultuur/162382.php



Nõnda kõneles Sokolov ehk tõlge riginaali keelest
09.04.2005
Kalle Käsper, kirjanik

Järgnev on teenelise lolli Kalle Käsperi sisedialoog Saša Sokolovi «Lollide kooli» tõlke ilmumise puhul.

Kas te olete lugenud «Lollide kooli»? Mis keeles me oleksime pidanud seda lugema? Mina teie asemel loeksin kõiki teoseid riginaali keeles. Riginaali keelt me ei oska, oskame üksnes marginaali keelt. Siis saate lugeda küll, eesti keel on ka marginaali keel.

Millest see raamat räägib? Kas raamatud siis räägivad millestki? Raamatud räägivad kuidas. Kas vasakult paremale või paremalt vasakule. Paremalt vasakule kirjutatakse ju heebrea keeles. Ei, paremalt vasakule võib kirjutada ka vene keeles, nagu Sokolov.

Kes on selle raamatu peategelane? Selle raamatu peategelane on loll. Ta pole küll päris loll, sest tegelikult on ta isegi üpris tark, ma ütleksin hingetark, aga talle on sisendatud, et ta on loll, ja ta usub.

Ta räägib kogu aeg oma teise minaga, nagu meie sinuga, ja ta armastab üht tüdrukut, kes on vist ka tema õpetaja ja üht õpetajat, kes pole tüdruk, vaid norralane. Norralane? Nojaa, tema nimi on Norvegov. Vetrogon Norvegov.

Kes on peategelane

Vetrogon? Mida see tähendab? See tähendab tuuletallaja. Tuuletallaja Norvegov. Kuid see ei kõla üldse nii hästi. Mis parata, eesti keeles on sõnas «tuuletallaja» teised helid kui Norvegovis. Võib-olla oleks seda siiski saanud paremini tõlkida? Eks katsu, kui oskad. Mina ei oska, aga mõni teine ehk oskab. Kes? Ma ei tea.

Kui, siis luuletaja. Tema on ju ka tuuletallaja. Nojaa, aga luuletajaid pole enam. Nad on välja surnud. Nagu dinosaurused. Ja isegi lõplikumalt kui dinosaurused, sest luule on dünamiit ja pärast seda ei jää järele ühtki konti. Aga luuletusi ju kirjutatakse? Need pole luuletused, need on tekst.

Mis ajal toimub «Lollide kooli» tegevus? «Lollide kooli» tegevus toimub lollide ajal. Mis aeg see on? Kas sa ei mäleta enam? See on ju nõukogude aeg. Aga miks sa seda lollide ajaks nimetad? Ma eksisin. Ma nimetasin seda nii vanast harjumusest. Enam pole õige nii öelda.

Miks? Sest praegu on ka lollide aeg. Võib segi minna. Ütled «lollide aeg», pead silmas üht aega, aga keegi teine hoopis teist. Äkki on kõik ajad lollide ajad? Äkki ongi.

Eestlastele eeskujuks

Niisiis on ikkagi tore, et «Lollide kool» on eesti keeles olemas? Muidugi on tore. Elu on üldse tore. Ameerika on tore. Bush on tore. Ja on ka tore, et Saša Sokolovist on saanud Sasha. Miks see tore on? Sest kui kirjutame nagu n e m a d, siis on rohkem lootust, et meid võetakse vastu 51. osariigiks.

Vaat niisugused lood. Aktide saal, nagu ütleb autor. Huvitav, mis akte ta silmas peab? Ma arvan, suguakte. Suguakt on ainus tõeline akt.

Mida öelda lõpetuseks? Aga kas me oleme siis juba lõpus? Minu arvates me alles alustasime. See pole romaan, see on artikkel, ja artikkel peab olema lühike, muidu ta ei lähe kaubaks.

Kui nii, siis peab vist kedagi trevitama. Lõpus ikka trevitatakse kedagi. Keda me trevitame? Trevitame Saša Sokolovi, kes ikka veel ootab Nobeli preemiat. Trevitame Boris Viani, kes seda enam ei oota, sest on surnud. Nad on Sašaga hingesugulased.

Veel trevitame Rein Salurit, kes raamatu eesti keelde tõlkis. Ja Maiga Varikut, kes tõlkis samast raamatust ühe katkendi ajakirja Looming number 8 aastal 2004. Nüüd on hea võrrelda tõlkeid. Kas me kirjastust Eesti Raamat ei trevitagi? Kui nad oleksid kirjutanud Saša nime õigesti, siis oleksime trevitanud, aga nüüd ei trevita.